Mis vahe on CGM-il ja BGM-il?
Nii BGM kui ka CGM annavad teavet glükoositaseme kohta.
Peamised erinevused nende vahel on järgmised:
Mõõtmise sagedus. Glükoosi väärtuste saamise sagedus erineb BGM-i ja CGM-i kasutamisel. BGM-i abil võib diabeediga inimene oma veresuhkru taset mõõta mitu korda päevas, tavaliselt enne sööki ja enne magamaminekut, olenevalt diabeedi tüübist ja ravimitest. CGM-i abil mõõdetakse glükoositaset pidevalt. Naha sensori poolt mõõdetud glükoosiväärtused edastatakse iga 5 minuti järel ja need kombineeritakse glükoosi kõvera loomiseks. See annab täieliku pildi glükoositasemest patsiendi sensori kandmise ajal.
Vere glükoositaseme mõõtmine võrreldes rakkudevahelise vedelikuga. BGM ja CGM erinevad ka glükoosiväärtuste mõõtmise viisi poolest. BGM mõõdab glükoosi kapillaarses veres, mis on võetud sõrmeotstest (või mõnikord ka mujalt, näiteks peopesast). CGM lahenduse sensor seevastu asetatakse nahka, täpsemalt naha alla asuvasse rasvakihti (nahaalune rasvkude). Seal mõõdetakse glükoositaset rakkudevahelises vedelikus (interstitsiaalses vedelikus).
Mõõtmiskoha erinevus (veri vs nahaalune rasvkude) on üks põhjusi, miks BGM ja CGM väärtused mingil ajahetkel ei ühti. BGM reageerib glükoosikontsentratsiooni muutustele kiiremini kui CGM, kuna glükoositaseme muutuste avaldumine rakkudevahelises vedelikus võtab kauem aega.